Sunday, October 14, 2012

Vanus on kõigest number


  Kas vanus on tõesti kõigest number või kaasnevad  vastavale eale ka vastavad tegevused ning iseloom? Kindlasti on palju inimesi, kes on pensioniealised, kuid tunnevad ennast kahekümneaastasena ning hoiavad end mitmete tegevustega aktiivsena. Mitmed vanurid on isegi aktiivsemad kui osad noored.
 Ma väga austan neid vanemaid inimesi, kellel on viitsimist ja tahtmist millegi muuga tegeleda kodus istumise asemel. Eelkõige on vahva vaadata neid pensionäre, kes on väga elurõõmsad ja hakkamist täis. Arvan, et tore oleks, kui vanematele inimestele tehtaks rohkem erinevaid ja suhtlust arendavaid üritusi. See tooks palju rohkem vanureid kodust välja. Kuid ka praegu on näha aktiivseid vanureid, kes tegelevad mitmete tegevustega spordist kuni näitlemiseni.
 Kui mõtlen sõnapaari “aktiivne vanur” peale, tuleb esmalt mulle silme ette pilt Kärla kooli kauaaegsest pedagoogist Mahta Aksalust. Ta on olnud õpetaja Kärlal alates 1955. aastast ning on andnud mitmekümneid aastaid ajalugu. Viimastel aastatel on lisandunud ka pikapäevarühm. Mainiks veel ka ära, et nende aastate jooksul on ta õpetanud nii mind, mu isa kui ka vanaema. On ikka viitsimist ühel tublil inimesel! Õpetaja amet on ju ometi väga raske ja närvesööv. Paljud õpetajad soovivad koolis töötada kuni pensionieani, tema aga on läinud sellest ajast kõvasti üle. Tal jätkub alati aega koolis küsida, kuidas kellelgi läheb - see teeb kõigil südame soojaks. Lisaks igapäevatööle, hoiab ta vaimu virgena sporti tehes. Kuna ta elab Kärlal nagu minagi, siis vahel juhtun nägema, kuidas Mahta läheb hommikusele kepikõnniringile.
 See, et ma räägin oma kodukoha õpetajast kui kõige aktiivsemast pensionärist, keda tean, ei tähenda, et minu vanavanemad poleks aktiivsed. Kindlasti on nad ühed väga aktiivsed vanurid. Minu üks vanaemadest käib igal hommikul rattaga sõitmas, mis teeb temast väga sportilikku memme. Üks vahvatest tegudest, mis ta on ka teinud on see, et ta ostis endale päris oma rolleri, millega käib meil külas. Mul on ka vanavanaema, kes oma vanuse, 93. aastat tõttu, enam nii aktiivne pole. Aga umbes 4 aastat tagasi oli ta veel vägagi tegus. Teda külastades käisime jalutamas ja vahepeal ka jooksime. See pani tõeliselt imestama, et üks ligi 90-aastane memm jookseb ringi nagu noor inimene.
 Meid kõiki ümbritseb mitu väga aktiivset taati või memme, tuleb ainult märgata ja neid tunnustada. Ma olen küll väga õnnelik, et ma tunnen selliseid vanureid, kes ei konuta nurgas, vaid hoiavad end aktiivsena. Seega võib öelda küll, et vanus on kõigest number.

                                                                                                     

                                                                                                                    Katariina Õunpuu 10B



No comments:

Post a Comment