Kas vanusega kaasnevad mingid
kindlad piirid, või jääb see siiski ainult numbriks, mida me igaüks aasta
möödudes suurendame, kes väiksema, kes suurema peoga?
Minu arvates on see siiski ainult
number. Tooksin näiteks oma vanavanemad. On ikka aktiivsed vanad! Väga harva on
selliseid päevi, kui minu memm lihtsalt istub ja mitte midagi ei tee. Ikka ja
jälle leiab ta mingi tegevuse. Kas siis on vaja lilled ümber istutada, marjad
korjata, kartulid üles võtta või on vaja toas midagi teha, kas koristada,
kududa või siis süüa valmistada. Pole vist olemas tegevust, mis oleks tema
jaoks igav või tüütu ning kõike teeb ta suure õhinaga. Vanust on tal kogunenud
juba 75 aastat.
Samuti on aktiivne minu vanaisa. Ma
küll ei oska öelda, palju on selliseid mehi, kes veel 77 aastaselt mööda
katuseid ronib ja katuseharjale plekke kinni lööb, aga selline on minu vanaisa.
Kui algab sügisene jahihooaeg, lööb vana kaasa igal üritusel ja iga ilmaga.
Jahimees on ta olnud juba 60 aastat! Tihti nokitseb ta garaažis ja leiutab
midagi uut välja, mida on majapidamises tarvis. Kuldsete kätega mees! Arvuti ei
ole talle samuti võõras. Vahel loeb ta sealt ajalehti või surfab niisama
internetis.
Mõlemil on elu jooksul toimunud nii
mõndagi huvitavaid ja neid jutte jagavad nad tihti näiteks sünnipäevadel. Tihti
kuuleb seikasid vanaisalt, kus ta räägib oma rallisõitudest kui ka
jahiretkedest või siis jutustab vanaema, kuidas ta mootorrattaga põõsasse
sõitis.
Minu vanavanemate puhul on vanus
tõesti ainult number ja selle numbri suurenemist peavad nad alati suure peoga.
Kristjan Teär
10.B
No comments:
Post a Comment