Vanus on kõigest number

    Paljud meist arvavad, et mida vanemaks inimene saab seda kodusemaks ta muutub. Kuid alati ei pruugi see nii olla. Minu kodukohas - Kärlal on üks väga tore ja aktiivne naisterahvas, Kärla kooli endine õpetaja Mahta Aksalu, kes on 75-aastane ja väga aktiivne. Ta oli koolis õpetaja üle viiekümne aasta ja otsustas pensionile jääda alles nüüd - 75-aastaselt.
    Mahta Aksalu on väga silmapaistev vanaproua, kes on pühendanud ennast laste õpetamisele ja kes ei puudu üheltki valla-ja piirkonnaüritustelt. Ta on kohal igal muusikakooli kontserdil ja Kärla kooli kontserdil. Ta armastab väga lastega koos olla ja saab nendega väga hästi läbi. Kõik väikesed lapsed, keda mina Kärla vallas tean on temasse samuti kiindunud. Hea on näha sellist sidet laste ja vanemate inimeste vahel, sest tihti noored ei taha vanema põlvkonnaga suhelda. Alati kui Mahtat näen, tuleb ta juurde, kallistab ja küsib: " Kuidas läheb?" Minule jääb ta alatiseks meelde väga seltskondliku ja lastesõbraliku vanurina.
      Mahta laulab ka kooris. Ta käib esinemistel ning ei puudu peaaegu mitte üheltki tähtsamalt ürituselt. Samuti tegeleb ta aktiivselt kepikõnniga. Tihti olen hommikuti teda näinud terviserajal ennast treenimas. Hea on vaadata, kui ka vanemas eas enda tervise eest hoolt kantakse ja hommikuti ja õhtuti väike treening tehakse. Teda ei mõjuta ka ilm. Tema jaoks ei ole vahet kas õues sajab paduvihma või paistab kuum päike - treening ei jää kunagi ära. Arvan, et tänu sellele ongi ta nii aktiivne ja nooruslik püsinud.
      Minule on ta väga sümpaatne inimene ja ta on pannud mind mõtlema milline võiksin mina sellises vanuses olla. Ta on üks toredamaid eakaid inimesi, keda mina tean. Ta on andnud oma teadmisi edasi mitmele põlvkonnale ja Kärla koolis käinutele. Ta on tunnustatud pedagoog Saaremaal ja väga auväärne inimene Kärla vallas. Kärla kooli 100. sünnipäeval kõlas paljude suust kiidusõnu tema kui õpetaja kohta ning paljud minu tuttavad ja sõbrad on öelnud, et tema moodi ma tahaksin pensionieas olla.
      Noortele kuluvad alati ära vanemate inimeste nõuanded ja märkused. Sellepärast loodan, et noored hakkavad vanemaid inimesi rohkem austama ning ka Eesti riik võtab midagi ette, et nad oma pensionipõlve paremini nautida saaksid.