Vanus on kõigest number

Mis on vanus? Kas vanus paneb paika selle, kes oleme ja kelleks võime saada? Igatahes mõnede inimeste jaoks on vanus kõigest number, mis näitab nende siin maamunal veedetud aega. 

Minu vanaema on üks neist, kellega suheldes tekib tunne, nagu oleks selle inimese jaoks vananemine juba väga ammu seisma jäänud. Vanaema on üliaktiivne inimene, kes osaleb nii ühiskondlikus elus kui tegeleb ka innukalt hobidega nagu näiteks aiandus ja küpsetamine.

Kuna minu vanaema maamaja asub meie talust ainult kiviviske kaugusel, veedan ma temaga palju aega koos. Eriti suvel, kui ta oma lilleaias ringi rahmeldab, endal juba 87 aastat turjal!

Ka moodsa maailma vidinad- näiteks internet- pole vanaemale võõrad. Nii mõnigi õhtu järjekordselt tema juurde lipates leian ta sülearvutis, mida ta ise hellitavalt karbiks nimetab, ajalehti lugemas ja saateid vaatamas. Ka kaugel elavate sugulastega suhtlemine läheb libedalt.

Minu vanaema on väga positiivne ja tal pole märkigi vanemate inimeste seas nii levinud tüdimusesr, väsimusest ja tusatujust. Ise ütleb ta, et püsib noorena tänu meile, tema lastelastele ja see, et me teda vajame annab talle jõudu olla vaat et tegusamgi kui mõni noorem pensionär.

Minule on minu vanaema tõeliseks eeskujuks, kelle juurde saab alati minna ja jagada nii oma muresid kui rõõme. Tal on selja taga pikk, huvitav ja isegi koomiline elu ja tema selle aja jooksul kogutud tarkused aitavad nii mõnigi kord asju teistmoodi vaadata. 

Vahel oma vanaduspõlve peale mõeldes tahaksin kindlasti olla kasvõi pooltki nii tegus, rõõmus ja aktiivne, kui seda on minu vanaema.