Vanus on kõigest number.

Kui ma pean mõtlema eakast inimesest, tuleb mul esimese asjana silme ette minu vanaisa. Oma kõrge vanuse kohta , milleks oli tal 85 aastat, oli ta väga aktiivne, rõõmus , elu nautiv ning armastav, mida ta oli olnud ka kogu oma eelneva elu.

Mäletan siiani selgelt, kuidas ma mõnikord suvehommikutel ärkasin vara ning telekat vaatama läksin. Mõne hetke pärast ärkas ka vanaisa. Ta tuli vaiksel sammul trepist alla, jalas lambavillased pruunid sussid, haaras oma kortsus ja elu näinud käega pesurestist kinni ning hakkas hommikuvõimlemist tegema. Muigasin omaette diivanil, samal ajal oli teda nii tore jälgida.

Vanaisa armastas maal kodus olla, olenemata sellest, et tal oli ka korter linnas. Tihtipeale ta käis Nasval, sest selle maja on ta oma kätega ehitatud. Olen korduvalt kuulnud lugusid sellest, millise vaevaga see maja on ehitatud. See oli tema lemmikkoht, kus ta käis väga sageli. Ta armastas  hoovis aiatoolil istumist. Mõnikord  istus tunde ja lihtsalt jälgis, kuidas meie ise kodus askeldame. Tema lemmikkoht oligi vast kodus majaees  kivisel trepil istuda varju. Ta lihtsalt istus ja jälgis. Mõnikord hoopis puhastas kuldseid ja imepisikesi kukeseeni, mida ema oli metsast korjanud.  Ta võis terve päev tööd teha. Ei püsinud pudeliski paigal. Isegi siis kui tal oli halb enesetunne, võttis ta pitsi konjakit, istus korraks oranzile diivanile maha, lasi silmad looja või luges ajalehte ning mõne hetke pärast jätkas oma tegutsemist.

Kui tavaliselt vanad inimesed unustatakse ära või lihtsalt sõbrad kaovad ära, siis minu vanaisa puhul see nii ei olnud. Igal tähtsamal tähtpäeval võttis ta oma märkmiku ette, kutsus mind appi numbreid lugema kuna tema oma silm enam ei seletanud ning nii helistasime koos kogu tema telefoniraamatus olevad numbrid läbi. Soovides kas ’’häid jõule’’, ’’ head uut aastat’’ või hoopiski „ilusat jaaniõhtut“ .

Kuigi vanaisa oli ammu pensionile jäänud, käis ta tihtipeale oma vanas töökohas külas, milleks oli Ergo kindlustus. Ta oli omal alal väga hinnatud ning lugupeetud

Kuigi minu kallist vanaisa enam siin maapeal ei ole, loodan siiralt, et ehk elan minagi nii vanaks ja elan sama elamisväärselt ning aktiivset elu nagu temagi.

Hedi Kereme